HomeNews ArchiveSports NewsSubscriptionsKele'a NewsImages

Kau he Poate Talasiti e ako´ ke fakapapau'i e kaha‘u ‘o e fanau´

NEONGO ‘oku ‘ikai ke toe ‘i ai ha fanau ia ‘a e fa'ee Tonga ko ‘Akanesi ‘Aho he ‘apiako Massey High School ka ‘oku ne kei kau pe he Poate Talasiti ‘a e ‘apiako´ ‘aki ‘ene tui ‘e hoko ‘ene ‘i ai´ ko ha me'a ‘e tokoni lahi ki he fanau ako´ mo e kakai mei he ‘otu motu Pasifiki´.

“Neongo ‘oku ‘ikai ke toe ‘i ai ha'a´ ku fanau he ‘apiako´ ka ‘oku ou hoko atu pe he lakanga´ koe'uhi´ he ‘oku ou nofo ‘i Massey, ko ‘eku kominiutii´ ia pea ko e kaha'u ‘eni hoku komiunitii´ ‘i he ‘apiako ni,” ko e lau ia ‘a ‘Akanesi´.

‘Oku lolotonga lele foki ‘a e kemipeini ki he fili ‘o e kau Talasiti ki he ngaahi poate pule ‘o e ngaahi ako´ ‘i Nu'usila ni fakakatoa´. ‘Oku fakafuofua ko e ako ‘e 2,580 pea ‘oku kanititeiti ki ai ha toko 20,000 nai ke fili ki he lakanga ‘e 13,000 ‘i he ngaahi ako'anga kehekehe he fonua ni.

Ko ‘Akanesi´ ‘oku ne ngaue ko e ‘Ofisa Social Worker ‘i he Potungaue Child Youth and Family pea na'a ne pehee ko ‘ene ngaue´ ‘oku ne fetaulaki ai mo sio he faingata'a'ia ‘a e fanau na'e ‘ikai ke lelei ‘enau ako´.

Na'a ne pehee ko e ‘uhinga ia ‘oku ne kei fie hoko atu ai pe ‘i he Poate Ako´ ke ne lava ‘o ‘oatu ‘a e ngaahi fakamatala totonu fekau'aki mo e palopalema ‘oku fekuki mo hotau kakai´ kae pehee ki he kakai ‘i he kominuniti ‘o Massey.

Ko ‘Akanesi´ ‘oku ‘i ai ‘ene fanau ‘e toko 4 ka ko e ta'u ‘e 5 kuohili´ na'a ne fuofua kau ai he kau Talekita e Poate ako ‘a e ‘apiako´. ‘I he hili ha ta'u ‘e 2 mei ai na'a ne toe kanititeiti pe ki he Poate Ako´ pea ne fili ai ia, ka ko ‘eni ‘oku ne palani ke kei hoko atu pe he fili ko ‘eni´.

Na'a ne pehee koe'uhi´ ko e Tonga ia ‘oku ‘i ai e fiema'u ke ne fakafofonga'i lelei e matu'a mo e fanau ako ‘o e kakai mei he ‘otu motu Pasifiki´ ki he Poate Ako´. ‘Oku ne toe kau foki he alea mo e Potungaue Ako ‘a Nu'usila´ ko e konga ia e Kulupu fale'i ‘a e Pasifiki´ (Pasifika Advisory Group).

‘Oku ne faka'amu foki ke fakahoko atu e le'o e kakai e ‘otu motu´ ke ongona pea ke fakapapau'i ‘e fai ha ngaue ki ai. Na'a ne pehee mahalo ko e si'i e ta'emahino'i pe ‘e he kakai ‘o e ‘otu motu´ ‘a e fatongia ‘o e kau Talasiti he ngaahi Poate Ako´ ‘oku si'i ai ha kakai mei he Pasifiki´ ‘oku nau kanititeiti ki he ngaahi lakanga ni.

Na'a ne pehee ko e Kau talaisiti he Poate´ ko kinautolu ‘oku nau faitu'utu'uni ki he ‘apiako´. Pea ‘oku fiema'u ia ke kau ki ai e kakai ‘o e Pasifiki´ ke lava ke fakahoko atu honau le'o´.

Na'e fakaha foki ‘e he Pule ‘o e fili Talasiti ni, Janet Kelly ‘oku fiema'u ke tohi mai e kakai´ ki he lakanga ni. ‘Oku ‘ikai ia ke fiema'u pe ‘oku ‘i ai ha'o fanau pe ‘ikai pe ‘oku ako ‘i fee ho'o fanau´. Te ke lava pe ‘o kanititeiti ki ha ‘apiako pe kehe pe ke ke fakamahino te ke lava ‘o fai ha tokoni ki he ‘apiako ko ia´ mo e kaha'u ‘o e fanau ako´ ‘i he ngaahi tu'utu'uni te ke kau ki ai´.

‘Oku kamata e lesisita kanititeiti ki he ngahai Poate Ako´ ‘i he ‘aho 5 ‘o Ma'asi´ pea ‘e tapuni he ‘aho 19. Pea ‘e toki fai e fili ki he ngaahi Poate Ako´ ‘i he ‘aho 2 ‘o ‘Epeleli´.

Sign up to get Planet Tonga news updates including notification when Taimi Tonga news summary page gets updated:
Your email:
Note: Click on the Subscribe button instead of pressing Enter if you encounter errors.


Home | News Archives | Sports News | Subscriptions | Images

Designed and Hosted by

Other News

- Fakaanga‘i Minisitâ ki Muli ‘Aositelelia´
fa'u ‘e Mateni Tapueluelu

- Huufi kiliniki fo‘ou ‘i Nuku‘alofa
Fa'u ‘e Taina Kami Enoka
- Tatala e pulonga ‘o Hautaha
- Fakaava ‘a e va‘a fo‘ou ‘o Langimalie ‘i Glen Innes
- Ngaue popula ki hono ‘atamai‘i e tamate´
- Ngali pau ange totongi e fua nonú he hiná
Fa‘u ‘e Tevita K. Takitaki
- Telio e me‘afaka‘eiki ‘o Ma‘atu´
Fa'u ‘e Taina Kami-Enoka
- Fakatu‘uta e hala ‘o e kau Ha‘amoa´ ki he me‘afaka‘eiki´
Fa'u ‘e Taina Kami Enoka
- Fehu‘ia e tala ko e tu‘a ‘a Heimata‘ula´
Fa'u 'e ‘Ulu'alo Po'uhila
- Toloi hopo ‘a ‘Alani
fa'u ‘e Mateni Tapueluelu

- I Tonga ni e tangata Bangledesh ke vakai‘i aleapau ngâue Hôtele ‘o Wong
fa'u ‘e Mâteni Tapueluelu

- Ngaahi Ongoongo Nounou
- $1.27 miliona pê meia Bogdonoff fakakata
fa'u ‘e Mâteni Tapueluelu
- Pule‘i ‘e he Siaina´ e pisinisi he ngaahi ‘otu motu tahi´
fa'u ‘e Mâteni Tapueluelu
- Kau he Poate Talasiti e ako´ ke fakapapau'i e kaha‘u ‘o e fanau´

All Rights Reserved 2003. http://www.planet-tonga.com/tongatimes