HomeNews ArchiveSports NewsSubscriptionsKele'a NewsImages

Ma‘u mo‘ui meí he tâ fefié
fa’u ‘e Manu Manuofetoa

‘OKU hoko ‘a e tâ fefié ko e ma’u’anga mo’ui ia e famili ‘o Samiu Taufá mei Nukunuku. ‘I hano faka’eke’eke ‘o Samiu na’á ne fakahâ ki he nusipepá ni ‘oku fu’u mâtu’aki tokoni ‘aupito ‘enau tâ fefié ki he’enau nofó pea ‘oku hoko ko e ma’u’anga pa’anga pau ‘a hono ki’i familí.

Na’e ‘ikai ko ha fa’ahinga ngâue ‘eni ne manako ki ai ‘a Samiu he na’e lahi fakamoleki hono taimí ‘i tôkanga. Pea ko e talu ‘ene faka’utumauku ‘i tôkanga mo e ‘ikai pê ke ‘i ai ha’á ne fu’u tokoni fêfê ki he fâmilí neongo na’e ma’u ‘a e fo’i me’akaí pea taimi ‘e ni’ihi ne lava atu mo e fanga ki’i ngoue ‘o fakatau.

Kaekehe na’e hoko ‘a e fe’amokaki fakapa’angá ko ha me’a ia ke ne ue’i e loto ‘o e tangata’eikí ni ke ne tokoto hifo ‘o ukufi ha fa’ahinga ngâue ‘e ma’u mei ai ha mo’ui ‘a hono fâmilí. Na’á ne sio ki tahi kâ na’e mahino ki ai ‘oku ‘ikai ke fu’u fêfê ha’ane taukei ‘i ‘oseni. Na’e sio ke ‘alu ‘o kumi ha’á ne ngâue kâ na’e mahino kiate ia ‘a e tu’unga faka’ofa ‘oku ‘i ai e fonuá ‘e ‘ikai ma’u ha seniti fe’unga ke tauhi ‘aki hono familí.

Na’á ne fakakaukau ke toe foki pê ‘o huke’i ‘a tôkanga kâ ‘i he taimi tatau na’á ne fakatokanga’i e lahi ‘a e fefié honau ‘api ‘utá fakataha mo’ene sio ki he’ene misini tutu’u ‘akaú peá ne pehê loto pê ‘iate ia ke ki’i ‘ahi’ahi hono tâ e fefié ‘o fakatau atu ki he kakaí.

Na’e toki kamata pê ‘a e tâ fefie ‘a Samiú fakafuofua ki ‘Aokosi ‘o e ta’u ní pea ‘i he’ene laú na’á ne fu’u ‘ohovale ‘aupito he pa’anga na’e ma’u mei he ‘uluaki ‘aho pê ko ia ne ha’u ‘o fakamaketi’i atu ai ‘ene fefié. ‘Okú ne fakafuofua ne laka hake ‘i he pa’anga ‘e teau tupu na’á ne ma’u pê ‘i he ‘uluaki ‘ahó.

‘I he’ene laú na’e fakalotolahi ‘aupito ‘eni kiate ia mo hono familí pea na’e hoko ko ha faka’ai’ai kiate kinautolu ke nau fakahoko ‘a e ngâué ni ki he taupotutaha te nau ala lavá. Kaekehe na’e hokohoko mai e tâ fefie ‘a e familí ni ‘o a’u mai ai pê ki he ta’u fo’oú ni.

Kaekehe fakatatau ki he lau ‘a Samiú ko e ngaahi taimi lelei ‘eni ‘o e tâ fefié koe’uhi ko e ngaahi katoanga fakafiefia ‘o e kilisimasí mo e faka’osita’ú. Kuo ‘osi a’u ‘o laka hake ‘i he pa’anga ‘e tolungeau tupu ‘okú ne ma’u ‘i he ‘aho ‘e taha pea ko e mau’olunga taha ia e pa’anga kuo ne ‘osi tânaki ‘i he fo’i ‘aho pê ‘e taha.

‘I hono fakafehoanaki e pa’anga kuo ma’u ‘e Samiu mo hono familí mei he tâ fefié mo e pa’anga na’á ne ma’u mei he ngoué ‘oku ‘i he tu’unga fakafiemalie ange ‘a e tâ fefié.

“Ko hono mo’oní ko e ki’i taimi nounou ‘eni neu fakahoko ai ‘a e ngâué ni kâ ‘oku fakafiemalie ange ‘a e me’a ‘oku ma’u mei aí ‘i hono fakafehoanaki ki he ngaahi fu’u lau ta’u neu tu’ulu ai ‘i tôkangá. ‘Ikai ngata ‘i he’ene fakafiemalié kâ ‘oku faingofua, vave pea mo pau ‘a e seniti ‘oku ma’u mei aí. Ko’ete manga atu pê ki ‘uta mo e misiní ‘o tutu’u ‘aki e fu’u fefié, fakaheka ki he me’alelé ‘o leleaki’i mai ki heni ‘o fakatau. ‘Ikai ha fu’u fakamole fêfê ia ai, kâ ko e me’a ‘oku ma’u mei aí ‘oku ‘amo’amo atu,” ko Samiu ia.

‘Oku ‘ikai ko Samiu Taufa pê ‘oku ma’u mo’ui meí he tâ fefié kâ ‘oku tokolahi mo e kakai ‘oku hoko ‘a e tâ fefié ko e ma’u’anga mo’ui ki honau ngaahi fâmilí. ‘Oku kau heni e ki’i fâmili ‘o Moimoi Lasiké mei Hahake. Ko e tokotahá ni ko e tokotaha ngoue pê mo ia pea na’á ne maumau’ia he lahi e fefie honau ‘api ‘utá.

Na’á ne fakakaukau heni ke ne tâ ‘a e fefié ‘o fakatau pea na’e kau mo e tokotahá ni ‘i he ‘ohovale ‘i he lahi e pa’anga ‘oku ma’u mei aí. Fakatatau ki he lau ‘a Moimoí ko e ma’ulalo taha e pa’anga ‘okú ne ma’u ‘i he uiké ko e pa’anga ‘e uangeau. ‘I he’ene laú ‘oku fu’u kehekehe lahi ‘aupito ‘eni mo e pa’anga ‘okú ne ma’u mei he’ene ngoué pea ‘oku hoko ko ha fakalotolahi ke hokohoko atu hono tâ mai ‘o e fefié ‘o fakatau atu ki he kakai ‘o e fonuá.

‘Oku hâ mei he fakamatala ‘a Samiu Taufa pea mo Moimoi Lasiké ‘oku fu’u mâtu’aki fakalave ‘aupito ‘a e pa’anga kuo nau ma’u mei he fakatau fefié ki hono fuesia ‘enau ngaahi kavengá ‘o tatau pê ‘i he ngaahi kavenga fakafamili, faka-siasi mo e faka-fonua foki.

Kaekehe ‘oku tokolahi foki e kakai ‘oku ‘ikai pê ke nau teitei misi ki nautolu ‘oku malava noa pê ‘e he pa’anga ‘oku ma’u mei he tâ fefié ke ne feau ‘a e ngaahi fiema’u ‘a e familí kâ ‘oku fakamahino mai ‘e Samiu Taufa pea mo Moimoi Lasike ke ‘oua te ke fakali’eli’aki ‘a e fefie ho ‘utá ka ke tâ mai ‘o fakatau he’e ma’u atu ai e pa’anga.

Sign up to get Planet Tonga news updates including notification when Taimi Tonga news summary page gets updated:
Your email:
Note: Click on the Subscribe button instead of pressing Enter if you encounter errors.


Home | News Archives | Sports News | Subscriptions | Images

Designed and Hosted by

Other News

- Ko e lelei´ mo e kovi´
Kolomu ‘a Kalafi Moala

- Fakatokanga mei he Amnesty International Kominiueli´ ki Tonga
fa’u ‘e Mâteni Tapueluelu

- Trolley fo‘ou ‘a mala‘e vakapuna
Fa’u ‘e Taina Kami Enoka

- Tâ ‘oku ‘i ai pê fiekaia ‘i Tonga
fa’u ‘e Manu Manuofetoa

- Lekooti mali ‘e 29 ‘i he Tu‘apulelulu´ ‘i Tonga
Fa’u ‘e Taina Kami Enoka

- Mamahi e kakai he ta‘etoka‘i nautolu ‘e he Tu‘i´ mo e Pule‘anga´
Fa’u ‘e Taina Kami Enoka

- Fiu kumi e fefine ka kuo mole e pa‘anga lahi
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- ‘Asi ‘a ‘Akosita ‘i Hawkesbay
- Tohi ki he 'Etita
Lahi ‘etau lea, ‘Eseta

- Ngaue fakamisinale toko 7 ki Uganda
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Mei ‘osi kau ngâue Kalonikali fakafisi
Fa’u ‘e Taina Kami Enoka mo ‘Ulu’alo Po’uhila

- Faka‘ikai‘i ‘e he ‘Ateni Seniale ‘o Utah ‘a e faka‘ilo ‘a Lavulavu´
- Mate e talavou he vela
Fa’u ‘e Bruno Manu

- Pekia ‘a Faifekau Henele Puniani
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Ma‘u mo‘ui meí he tâ fefié
fa’u ‘e Manu Manuofetoa

- ‘Oku ne kei lava pê ‘a e lue laló neongo ‘ene toulekeleká
fa’u ‘e Manu Manuofetoa

- Fiema’u e liliu´
Kolomu ‘a Kalafi Moala

- ‘E ‘ave kau sôtia Tonga ki ‘Iulaaki
fa’u ‘e Mateni Tapueluelu

- Heka hake ‘a Clive Edwards ki he sea´
fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Tânaki ‘e he kau polisi´ Nusipepa Taimi´ mo e pa‘anga´
- Uesia ongo Niua he afaa´
fa’u ‘e Mateni Tapueluelu

- Fokotu‘u foomu 7 Kolisi ‘Apifo‘ou´
fa’u ‘e Mâteni Tapueluelu

- Fu‘u hokohoko e feinga pa‘anga´
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Fakaa‘ataa ‘a Faifekau Kepu Moa ‘e he ‘Atita´
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Toe foki ‘a Kepu ki he ngaue´ ‘i Fepueli
Fa’u ‘e ‘Ulu’alo Po’uhila

- Kau e Tonga he kau melemo ‘a Nu‘usila´
- Ngoto e vaka Tonga ‘i Algeria

All Rights Reserved 2003. http://www.planet-tonga.com/tongatimes