|
Sitaa
e finemui Tonga ‘i he sipoti ‘a‘alo´
NEOONGO
kuo ‘ikai ke toe fai e sipoti Siu’a’alo´ ‘i
Tonga pe ‘i ai pe aa ha fa’ahinga fe’auhi ‘a’alo
ka kuo hopo hake e finemui ta’u 17 ia mei he ‘Utulongoa’a´ ko
Sarah Tahaafe ‘o fakaaoao he sipoti ni ‘i he fe’auh
fakakolisi ‘a Nu’usila´.
‘I he ta’u ‘e 5 kuohili´ na’e fuofua ala ‘a
Sarah ki he fohe ‘a’alo´ pea ko e talu mei ai mo ‘ene ‘ilo’i
ta ‘oku fakanatula kiate ia e sipoti ni ia. Na’e kamata ai pe ‘ene
manako ki he sipoti ni pea mo ‘ene hanga ‘o epu e ngaahi pale lahi ‘o
e ngaahi fe’auhi na’a ne kau ki ai´.
Ko
e fakamuimui taha´ ko ‘ene fakafofonga’i e ‘apiako
McAuley High School ‘o ne ikuna ai e fe’auhi ‘a’alo ‘a
e fanau fefine si’i hifo he ta’u 19 ‘i he lova ‘a’alo
mita ‘e 250 ‘a e ngahi kolisi´ ‘a ia na’a ne hamusi
ai e metali koula´. ‘Ikai ko ia pe ka na’a ne toe tokoni’i
pea mo ‘enau timi ‘a’alo ‘a e ‘apiako ni ‘o
nau ikuna ai e metali polonise ‘i he fe’auhi ‘a’alo fakatimi
mita ‘e 250 ‘i he mahina kuo ‘osi´.
Kae
kimu’a atu ai´ na’a ne kau ai he toko 6 fefine ‘o
e timi ‘a’alo ‘a e kalapu Pakuranga ‘a ia na’a
nau ikuna’i ‘a e metali koula ‘i he lova mita ‘e 500
pea mo e 1500 ‘i he fe’auhi fakakalapu hau ‘o ‘Okalani´.
Ko
e finemui ni ‘oku ‘ikai ke ngata pe he ‘a’alo´ ka ‘oku
toe kau foki ia he matiketika he sipoti ‘atelita´.
Koe’uhi´ ko ‘ene lavame’a ‘i he sipoti´ na’e
foaki ai kiate ia ‘a e pale ki he fefine ‘a’alo ‘o e
ta’u´ ki he vahenga ‘Okalani´ ‘i he kalasi iiki´ (Junior). ‘Ikai
ke ngata ai´ ka na’a ne toe kau he kau kanititeiti ki he pale ko
e tokotaha sipoti leleitaha ‘i Nu’usila kotoa he levolo ‘o
e ngaahi kolisi´. Ko e pale foki ko ‘eni´ (CollegeSport) ne
foaki ia ki he talavou Tonga ko ia ko Taniela Moa.
Kuo ‘osi fakafofonga’i ‘e Saraha ‘a Nu’usila he
fe’auhi ‘a mamani he ‘a’alo´ ‘a ia na’e
fakahoko ki ‘Aositelelia he 2000 pea mo Tahiti he ta’u kuo ‘osi´. ‘I
he fe’auhi ko ia he ta’u 2000 ki ‘Aositelelia´ na’e
foki mai ai ‘a Sarah mo hano metali koula ‘e 2, siliva ‘e tolu
mo e polonise ‘e taha. Pea ko e fe’auhi ki Tahiti na’e ‘ikai
ke ne ikuna ai ha metali ka ‘oku ‘i ai e fakatetu’a kiate ia ‘i
he ‘amanaki ko ia ki he fe’auhi hau ‘o mamani he ‘a’alo´ ‘i
Hawaii he ta’u fo’ou´.
‘I hono fehu’i kiate ia ‘e he pepa Manukau Couriers pe ko e
haa ‘oku ne lavame’a pehee ai he sipoti´ na’a ne tali ‘o
pehee,”Me’a´ he kou maa au ia he fo’i´...’oku
ou sai’ia au ia he ikuna´.”
Koe’uhi´ ko e fa’ahinga loto ko ia´ ‘oku ne kei
fakamalohisino ai pe he taimi kotoa ‘o a’u ki he taimi momoko´ ‘i
he ‘aho kotoa pe.
Na’a ne fakaha foki ‘a ‘ene faka’amu ke ne hoko ha ‘aho
ko e hau ‘o mamani he ‘a’alo´. ‘Ikai ke ngata ai´ na’a
ne fakaha ‘a ‘ene faka’amu ke ne hoko ko ha sotia he kaha’u´.
Kapau ‘e fie kau ‘a Sarah he fe’auhi ki he hau ‘o mamani´ he
ta’u fo’ou ‘i Hawaii kuopau ke ne kau he toko 4 tu’ukimu’a
taha he fe’auhi ‘a e kakai fefine si’i hifo he ta’u 19 ‘i
he fe’auhi ki he hau ‘o Nu’usila´ ‘i Sanuali e
ta’u fo’ou´. Ko ia ‘oku lolotonga teuteu mate atu ai ‘a
Sarah.
‘I he tanaki tu’unga ‘a e ‘apiako McAuley na’a
ne ua ai hono ma’u e ‘apiako´ pea toe foaki kiate ia ‘a
e pale ki he fefine sipoti e ta’u´. Na’a ne kau atu ‘i
he ni’ihi ne fili mei ai e tokotaha sipoti Tonga e ta’u´ ‘a
ia na’e fakalele ‘e he To’utupu Tonga´. Ko e me’apango
he na’e fakahaa pe ‘i he polokalama ni ‘ene lavame’a
he ‘atelita´ kae hala ke fai ha lave ia ki he sipoti ‘oku ne
sai taha ai´, ‘a e ‘a’alo´.
|